Positiivne ja negatiivne näide kasutatavusest veebis

Toon positiivse ja negatiivse näitena ühe sama veebiteenuse, erinevad versioonid. Ja paraku on minu jaoks negatiivsem selle teenuse uuem versioon. Õnneks on praegu veel võimalik mõlemaid kasutada.

Tegemist on Maaameti geoportaaliga, millest on olemas vanem flash versioon ja uuem versioon.

Olen Maaameti kaardirakendusi üsna tihti kasutanud. Senikaua kuni oli üksnes vana flash versioon, siis ei saa öelda, et oleks sellest kuidagi eriliselt lugu pidanud. Selle positiivseid külgi hakkasin paremini märkama kui tuli uus versioon rakendusest. Vana flash versiooni kasutamise õppisin selgeks kuidagi loomulikult ja tähelepandamatult. Peale vaadates sain kiiresti aru, et mis toiminguid kuidas tegema pidi ning samuti ee läinud see meelest, sest kõik oli üsna loogiline minu jaoks ja tuli pikema kasutamise järel kohe meelde. Seega oli selle õpitavus ja meeldejäävus hea. Vajalikud toimingud said tehtud – otsitud aadressi või kaardi järgi vastava kinnistu üles ja selle infot vaadatud. Ei saa öelda, et see oleks väga kiiresti käinud aga ka mitte aeglaselt. Tõhususe võiks hinnata keskmiseks. Mõnikord kiiresti kaardil navigeerides tuli vigu ette, et ei arvestanud, kas aktiivne on parajasti suumimise nupp või „käe“ nupp, millega sai kaardipilti nihutada. Muid vigu ei tekkinud ja seda võib kergeks veaks pidada, mis ei ole tõsine ja mida on kerge korrigeerida. Kasutasin kaardirakendust praktilise info vaatamiseks ning selle töö tegi ta hästi ära ning olin rahul.

Uuema versiooniga oli segadust palju ja on siiani. Kasutama õppimine toimus aeglasemalt. Eks muidugi segas ka see, et olin eelmise versiooniga harjunud ja ootasin sarnast lähenemist. Siiski olid mitmed nupud, mida on mul vaja tihti kasutada ja millele sa varem kiirelt ligi, paigutatud nüüd nurgatagusesse kohta. Esiteks oli alguses raskem üles leida, teiseks pidi nendeni jõudmiseks tegema rohkem liigutusi. Iga pikema mitte kasutamise järel tuleb alguses jälle otsima ja meelde tuletama hakata. Kui vaadata katastriüksuse andmeid, siis hüppab lahti infoaken, mis katab suure osa kaardipildist ära ja segab oluliselt kasutamist. Sarnaselt vanale versioonile on kasutamisel tehtavad vead kiiski väikesed ja kergesti korrigeeritavad. Kasutuskogemuse meeldivus on madal, sest vajalikke tegevusi on ebamugav teha.

Arendus- ja ärimudel LinkedIn näitel

Järgnevalt annan ülevaate LinkedIn ärimudelist ja arendusmudelist. Kõigepealt ärimudelist.

LinkedIn on äri- ja tööhõivealaste kontaktide ja sotsiaalvõrgustiku teenus, mis toimib veebi kaudu. Seda kasutatakse tööalaste kontaktide leidmiseks, sealhulgas  töötajate otsimiseks ja töö leidmiseks. Tavaline liitumine on kasutajatele vaba. Raha teenib teenus preemium liikmelisuse eest, värbajatele ja talendiotsijatele suunatud teenustelt, kuulutustelt.  Tasuta liikmelisusega tõmmatakse ligi piisavalt suur hulk inimesi, et teha teenus ahvatlevaks nendele, kes on valmis maksma sellele suurele hulgale inimestele ligipääsemise eest. Kuna raha teenitakse preemium liikmelisuse eest, siis on tegemist freemium ärimudeliga.

Üheks LinkedIt edu faktoriks peetakse nende arendusmudelit. Nad kasutavad DevOps arendusmudelit. See on tarkvaraarendamise meetod, mis rõhub kommunikatsioonile, integreerimisele, automatiseerimisele ja tihedale koostööle arendajate ja IT proffide vahel. Selle eesmärgiks on võimaldada organisatsioonil väga kiiret tarkvaraarendust. DevOps-le on iseloomulik pidev uuenduste intergreerimine ja paigaldamine, mis on automatiseeritud nagu testiminegi. See arendusmeetod on aidanud LinkedIt-l väga kiiresti ja paindlikult arendada teenuseid ja skaleerida oma äri.

Kuidas saada häkkeriks (Hacker-HOWTO)

Eric S. Raymondi on koostanud oma nägemuse, mis selgitab häkkeri olemust, eetikat ning seda, mis omadusi peaks häkkeril olema ja nõuandeid kuidas nende poole liikuda. Tegemist on pideval areneva dokumendiga ja selle eesti keelse versiooni leiab siit http://www.kakupesa.net/hacker/

Tegelikult on see huvitav lugemine ka neile, kes ennast häkkeriks ei pea ega ole ka eesmärgiks selleks saada. Kirjutis avab kõigile arusaama, et mida häkkeriks olemine endast kujutab. Kindlasti kummutab see nii mõnegi valearusaama häkkerlusest ja aitab mõista, et õiged häkkerid lähtuvad oma tegevuses üsnagi üllastest põhimõtetest (maailma parandamine probleemide lahendamise kaudu, oma ideede ja lahenduste jagamine). Ajakirjandus ja filmid on maalinud häkkeritest pildi kui süsteemidesse sissemurdjatest. Tegelikult aga nimetatakse selliseid inimesi kräkkeriteks. See on toodud ka välja Eric S. Raymondi poolt ning tema suhtumine kräkkeritesse on resoluutne ja põlglik.

Eric S. Raymond annab ülevaate häkkerlikust suhtumisest, häkkeri põhioskustest ja sellest, mis määrab häkkeri staatuse (kuidas staatust ära teenida).

Kõige olulisemaks küljeks on häkkerlikus suhtumises maailma nägemine selle pilguga, et see on täis probleeme, mis ootavad lahendamist. Ja kuna probleeme on palju, siis üks õige häkker jagab ideid ja lahendusi ka teistega, et teised saaksid uute probleemidega tegeleda. Häkkeriks olemine on pingutav, kuid lõbus. Kui enda intellektuaalne proovilepanek on lõbus ning puudub igavus ja nüridus, siis on motivatsioon pingutusteks ja oskuste edendamiseks suur.

Häkker sümboliseerib ka vabadust. Autoritaarsus piirab teda. Samuti piirab see vabatahtlikku koostööd ja ideede levitamist. Kord peab siiski majas olema ja autoriteedi võib tunnistada aga ainult siis kui sellel on mõte. Autoriteedi tunnistamine on sellisel juhul muidugi vabatahtlik.

Suhtumine on küll oluline aga oluline on siiski ka kompetents! Eric S. Raymondi annab ülevaate põhilistest oskustest, mille arendamine aitab häkkeriks saamisele kaasa: programmeerimisoskus (praktika!), avatud lähtekoodiga Unixi kasutama õppimine, HTML-i kirjutamine, inglise keel. Samuti annab ta nõu, kuidas häkkerite kogukonnas feimi koguda.

Kokkuvõtvalt võiks öelda, et tegijast häkkerist joonistatakse pilt, mis võiks olla omane kõigile südamega oma valdkonnaga tegelevatele inimestele, oma valdkonna gurudele - inimesed, kes on pühendunud, kompetentsed, naudivad seda, mida teevad, parandavad maailma. Kindlasti on tegemist inimestega, kes asuvad Maslow püramiidi kõrgematel astemetel. Seega võib Eric S. Raymondi teost vaadata ka isiksuse arendamise õpetusena kõigile neile, kellele häkkerite tehnokultuur sobib ja on südamelähedane.

Näited IT juhtidest

Üks huvitavaid juhte, kelle juhtmisstiilile ma pilgu heita proovin, on Reed Hastings, kes on üks Netfixi juhte ja asutajaid. Reed Hastings rakendas Netfixis uudseid juhtimisvõtteid ning töökultuuri. Tema eesmärgiks oli luua ettevõte, mis kasvaks ilma, et kaotaks selle käigus ettevõtlikku vaimu.  Ta on soovinud ettevõtte kasvu käigus pigem suurendada töötajate vabadust kui piirata seda. Tema juhtimisstiili iseloonustab demokraatlik ja kaasav juhtimine. Tema jaoks on väga oluline panna asjaga tegelema õiged inimesed, motiveerida neid (Netfix on tuntud tavapärasest suuremate palkade poolest, mis võimaldab palgata tipptegijaid) ja anda neile tegutsemiseks vabadus. Minu arvates sobivad juhi rollidest kõige paremini teda iseloonustama treener/juhendaja (coach) ja arengumootori (change agent) rollid.

Teise juhi toon välja idamaadest. Tema juhtimisstiili puhul on segatud nii läänemaistele start-up ettevõtlusele iseloomulik idealism, millega soovitakse muuta maailma. Teisalt aga on sellele omane  idamaadele iseloomulik grupijuhtimine. Tema jaoks on olnud olulisem koostada hästi töötav meeskond staaridest koosneva unelmate tiimi asemel: „On parem ja lõbusam töötada meeskonnaga, kus kõik on keskendunud eesmärgile ja vähem iseendile“. Tegemist on suure veebikaubamaja Alibaba kaasasutaja Jack Ma-ga.

Ma on oma ettevõtes algusest peale aktiivselt loonud ettevõtte kultuuri - osalemine, kaasamine ja fun. Ta on loonud atmosfääri, kus töötjad kohtelevad teda nii isafiguurina kui ka inspiratsiooniguruna. Seega on minu arvates tema puhul juhirollidest kõige tugevamini esindatud juht (leader) ja treener/juhendaja (coach) rollid.

IT proff Eestis aastal 2017

Nii palju nagu on IT-ga kokkupuutuvaid inimesi, on ilmselt ka arvamusi IT profi kohta.

Mina ei pea proffiks olemise tingimuseks mingit väga kõrget taset, milleni jõuavad vaid üksikud tipud. Kirjeldan järgneval, millised on minu arvates IT profiks olemiseks vajalikud eeldused, omadused ja oskused.

Kindlasti on tänapäeval üheks oluliseks eelduseks IT-alane lõpetatud kõrgharidus. Enam ei ole need metsikud ajad, kus võis karjääris kaugele jõuda ka pooliku haridusega. IT profil peaks olema kindlasti lisaks konkreetsete oskuste omamisele olema ka laiemad baasteadmised. Ühiskonna digitaliseerituse kasvuga on IT-d järjest vähem võimalik eristada teistest valdkondades. IT proff peab olema võimeline orienteeruma ja aru saama nendes valdkondades, mida ta IT abil aitab edendada. Seega on minu arvates eelduseks ühelt poolt laiemad teadmised ja teiselt poolt kindlasti ka kitsamad spetsiifilised erialased teadmised, mille abil suuremat visiooni realiseeritakse.

 

IT on väga tihedalt seotud uuenduslikkusega, pidavalt millegi uuemaks ja paremaks arendamisega. Üldjuhul tehakse seda tänapäeval meeskondades ja seda mitte üksnes IT inimestest koosnevates meeskodades, vaid ka tihedas koostöös äripoole esindajatega. Arendamine aga tähendab suure intensiivsusega meeskonnatööd ja sealhulgas selle töö käigus ka suure intensiivsusega kommunikatsiooni erineva taustaga inimeste vahel. Seega on üsna olulisteks eelduseks ning vajalikeks omadusteks ka väga head pehmed oskused. Need oskused aitavad meeskonnal kollektiivselt saavutada oma töös head tulemused.

Kuna IT on kiiresti arenev valdkond ning IT-l endal on väga oluline roll kogu ühiskonna arendamisel, siis on kindlasti IT proffi olulisteks omadusteks uuendusmeelsus, õppimistahe, oskus mõelda raamidest välja ja läheneda asjadele täiesti uue nurga alt, paindlikkus. Pehmed omadused pole siiski ainsad. Olema peab ka loogiline ja süsteemne mõtlemine, oskus näha seoseid, oskus analüüsida keerulisi süsteeme.

 

Kui ülaltoodu on olemas, siis kindlasti teeb veelgi profimaks kogemuste, erialast tuntuse ja küpsuse olemasolu, oma oskuste jagamine, ühiskonnas kaasa rääkimine nendel teemadel, milles ollakse proff.