Uus (ja mitte nii uus) meedia

Veebifoorumid

Veebifoorumid on kujunenud toredaks kohaks, kus saab avalikult arutada või suhelda erinevatel teemadel. Enamus foorumeid on spetsialiseerunud mingile kindlale valdkonnale, kus saavad selle valdkonna esindajad arutada oma teemasid. On nii meelelahutuslikke kui ka tõsistele teemadele pühendunud foorumeid. Paljudes teadus- või erialafoorumites vahetatakse omavahel erialaseid ideid, arendatakse kollektiivselt neid ka edasi. Nii mõnedki foorumid toimivad justkui kollektiivse ajuna – töödeldakse kollektiivselt suurt hulka infot, analüüsitakse seda ja luuakse uut teadmist.

Veebifoorumite laiemat mõju traditsioonilisele meediale on keeruline hinnata. Tooksin välja mõned omadel kogemuse põhinevad näited mõnedest konkreetsetest mõjudest.

Näiteks olen mitmetes ja parajasti hetkel väga päevakajalisi teemasid kajastavates hästi aktiivsetes foorumites täheldanud seda, et foorumit jälgivad ka ajakirjanikud, kes vahel korjavad foorumist mõne teema üles, mis ei ole veel kohalikus ajakirjanduses kajastatud. Foorumites töötleb, korjab erinevatest avalikest allikatest infot suur hulk aktiviste. Üksikule ajakirjanikule oleks väga suur töö taolist suurt infohulka läbi töötada ja sealt olulist ja uudisväärset üles leida. Foorumites tehakse seda kollektiivselt, seal analüüsib infot ka suur hulk kriitilisi inimesi ja osa valeinfost sõelutakse välja, samuti kõrvaldatakse modereerimise abil ka trollimine. Traditsiooniline ajakirjandus korjab uudiseid muidugi ka muust uuest meediast – blogid, sotsiaalmeedia, twitter.   Seega on ajakirjandus sel viisil kohanenud uue meediaga.

Lisaks on kohanemine toimunud ka traditsioonilise ajakirjanduse lähenemise teel uuele meediale. Selle peamiseks ilminguks on traditsiooniliste väljaannete poolt ülal peetavad võrguväljaanded. Foorumitele lähenemine on toimunud nende võrguväljaannete uudiste kommentaariumite näol. Kommentaariumite puhul on sisuliselt tegemist foorumiga, kus uudis on arutelu teema algatamine. Samas on kommentaariumites tunduvalt nõrgem modereerimine ja kollektiivne kontroll postituste sisu üle kui foorumites, mistõttu kommentaaride sisuline pool tunduvalt nõrgem ning samuti esineb märksa enam trollimist.

Seega võiks kokkuvõtlikult öelda, et traditsiooniline meedia on kohanemas uue meediaga. Ta kasutab ära selle võimalusi ning on muutumas uue meedia poolt pakutava konkurentsisurve tõttu sellega sarnasemaks, nii et nendevahelised piirid ei ole alati enam nii selged.

Huvitavat internetiajaloost

Emotsioonid internetis – emotikonid ;)

Emotsioonid on inimloomuse lahutamatu koostisosa. Seetõttu on nende väljendamisel olnud juba iidsetest aegadest peale oluline roll inimkultuuris ja kommunikatsioonis. Nii ei ole midagi imestavapandavat selles, et e-posti kasutamise massilisel levimisel tundsid inimesed vajadust erineval viisil oma kirjades ka emotsioone näidata. Varsti võeti emotsioonide väljendamisel lisaks sõnadele kasutusele ka emotikonid.

Emotikone võib kohata juba 19. sajandist pärinevatel kirjutistel. Internetis aga võeti need kasutusele 1982 tänu Carnegie Melloni Ülikooli arvutiteadlasele Scott Fahlmanile, kes soovitas neid e-kirja teel töökaaslastele. Mõne lähema kuu jooksul levis see teade laialdaselt nii ARPANET-is kui ka Usenetis ning sealt sai alguse emotikonide üleilme kasutus.

Koos intreneti arenguga on aja jooksul suured muutused teinud läbi ka interenti vahendusel suhtlemine: E-post, IRC , veebipõhised e-postiteenused, MSN, sotsiaalmeedia. Kõik neid aga on raske ette kujutada ilme emotikonideta, mis on alati võtnud sisse iseenesest mõistetava koha nendes suhtlusvahendites.

Jätame nüüd emotsioonid kõrvale ja räägime nüüd natuke ka tehnoloogiast :)

Gopher – www lüüasaanud konkurent

Gopher lasti käiku 1991. aasta keskel Minnesota Ülikoolis Mark P. McCahill juhitud meeskonna poolt. Gopher on TCP/IP  rakenduskihi protokoll, mis disainiti dokumentide jagamiseks, otsimiseks, allalaadimiseks interneti vahendusel. Gopheri protokoll pakkus alternatiivi WWW-le selle varajases staadiumis, kuni HTTP-st sa domineeriv protokoll. Gopheri kui süsteemi moodustab teatud hulk gopheri servereid üle kogu maailma, neis paiknevad gopheri andmed ning töötab süsteemi ülalhoidev tarkvara.

Gopherile ligipääsemiseks olid loodud graafilised kasutajaliidesed. Hiljem WWW levides lisati gopheri kasutamise võimalus ka veebribrauseritesse. Üheksakümnendete keskel sattusin õppimisega seoses veebist infot otsides tihti hoopis Gopheris olevatele dokumentidele.

WWW aga võitis oma vabama HTML vorminguga jäiga Gopheri struktuuri ees ning tõrjus Gopheri välja. Kuigi enamuse poolt unustatud, on Gopher siiski oma entusiastide hulgas siiani kasutuses.

Siin ka mõned näited Gopherist:

http://gopher.floodgap.com/gopher/gw

http://gopher.floodgap.com/gopher/gw?gopher://gopher.floodgap.com:70/0/groundhog/natsum

3 ootustandvat ja huvitavat lahendust IT maailmas, millest asja ei saanud

Google prillid. 2012 tutvustas Google oma uuenduslikke nutiprille Google Glass. Tegemist on nutitelefonisarnase optiliste kuvarprillidega, mis suudab kasutajaga suhelda tavaliste ja loomulike häälkäskude abil.

Need nutiprillid tekitasid väga suurt furoori ja veel enne prillide väljatulekut tundus, et tegemist saab olema paljutõotava tootega. Google haipis oma toote väljatulekut ennenägematul määral. 2015 alguses aga teatas Google, et peatab oma Google Glassi müügi.

Peamisteks põhjusteks, miks toode massidesse ei läinud, arvatakse olevat esiteks kõrge hind ja samuti ka privaatsusega seotud mured. Prillid võimaldasid väga lihtsalt salvestada diskreetselt videot – seega oleks prillide kasutamine paljude kohtades olnud kas keelatud või mitte hea tooni juurde käiv. Lisaks on välja toodud veel väikese mahutavusega aku, kehv kasutajaliides. Küll aga on sellel tootel potentsiaali ärisektoris, kuna selle abil saaks paljude tööde tegemist lihtsustada. Liitreaalsus aga on muutumas üha kuumemaks teemaks, seega on võimalus, et taoline toode võib uuendatud kujul saada uue võimaluse.

Second Life. Käivitati aastal 2003. Oli omal ajal virtuaalmaailmade pioneer. Kasutajad saavad seal üksteisega ühendust võtta, suhelda, seigelda, luua sinna oma sisu. Esialgu oli keskkond väga populaarne. 2007 avas Eesti selles keskkonnas oma virtuaalsaatkonna, mis aga suleti 2011. Arvestades esialgset suurt populaarsust, oleks Second Life-st võinud kujuneda juhtiv sotsiaalmeediakanal. Praegu on see pigem üks online mängudest paljude seas. Iseenesest oli tegemist huvitava ideega aga paraku oli see sotsiaalmeediana kasutamiseks ebamugav. Facebook muutus seetõttu kiiresti palju edukamaks.

Altavista. Altavista oli esimene otsingumootor, mis arendas täisteksti andmebaasi suure osa WWW kohta.  Samuti pakkus ta esimesena veebipõhist tasuta emaili teenust. Esimese tõsisema turule sisenejana sai ta suure turuosa ja oli juhtiv otsingumootor kuni aastani 2000, mil ta hakkas kaotama turuosa Google-le. Teenus suleti 2013. Peamiseks põhjuseks Altavista allakäigule peetakse tema omandamist Compaq poolt, kellel polnud nägemust, mida Altavistaga peale hakata. Compaq tegi sellest ilusa portaali, kus oli põhirõhk emailil ja shoppamisel. Google hakkas kasutajaid endale tõmbama oma parema otsingutulemuste reastamise algoritmi abil. Altavista proovis küll uuesti otsingumootorile keskenduda, kuid ei suutnud enam turuosa kaotamist ümber pöörata.