Rühmatöö arvustus. GDPR ehk isikuandmete kaitse üldmäärus - andmekäitluse kultuuri muutus.

Arvustatav töö on kättesaadav

https://wiki.itcollege.ee/index.php/GDPR_ehk_isikuandmete_kaitse_%C3%BCldm%C3%A4%C3%A4rus_-_andmek%C3%A4itluse_kultuuri_muutus

Rühm on valinud hetkel väga olulise ja aktuaalse teema. 2018 mais jõustub Euroopa Liidu isikuandmete kaitse määrus (GDPR) ja seoses sellega on väga paljudes asutustes ja ettevõtetes käimas ettevalmistused, et viia oma tegevus isikuandmete osas vastavusse GDPR nõuetele. Palju on kindlasti tehtud, kuid palju on ka veel teha ja protsess jätkub ilmselt ka peale 2018 maid. Kuna kõigi vajalike oluliste muudatuste elluviimine ei saa toimuda üleöö, on kehtestatud 2-aastane üleminekuperiood.

Rühm on oma töös käsitlenud teemat väga põhjalikult ja ülevaatlikult. Kõigepealt on antud üldine ülevaade teemast ja lahti seletatud olulisemad mõisted. Samuti on antud ülevaade määruse ajaloost – varasem aegunud määrus, mida see uus asendab ja uue määruse ettevalmistamise protsess. Seejärel antakse ülevaade GDPR põhilistest nõuetest. Käsitletakse ka andmete piiriülese liikumise teemat ja tuuakse välja küsitluse tulemused, et mis on USA ettevõtetel plaanis teha seoses GDPR jõustumisega. Selgub, et suur osa USA ettevõtteid võtavad ettevalmistusi GDPR jõustumiseks väga tõsiselt. Samas on ka päris palju neid, kes plaanivad selle tulemusena oma tegevuste Euroopas koomale tõmmata või selle üldse lõpetada.

Järgmisena käsitletakse IT valdkonna professioaalide jaoks kõige olulisemat teemat – kuidas ettevõtted ja asutused nendele nõuetele vastavusse viia. Tuuakse välja, et ükski lahendus ei saa olla lõplik, kuna ettevõtted muutuvad, tehnoloogilised lahendused muutuvad ja vastav õigusraamistik muutub. Tuuakse välja 2 strateegiat: vastavuse strateegia ja aruandluse strateegia. Esimest neist on lihtsam rakendada aga see on pealiskaudsem. Teine on põhjalikum ja eeldab organisatsiooni klutuuri muutust ja töötajate teadlikkuse tõstmist – tegemist on sisuliselt klavliteedijuhtimisega, kus pidevalt tegeletakse parendamisega ja hoitakse teemat aktuaalsena.

Põhjalikult käsitletakse ka andmelekke ja vastutuse teemat  ja eriti oluliseks on peetud ettevõtluse võimalikke sisepoliitilisi ja kultuurilisi muutusi.

Lõpuks jõutakse töös välja GDPR võimaliku tuleviku juurde. Analüüsitakse nii positiivset kui negatiivset stsenaariumit. Seega ei ole GDPR mõju ühene. Ühelt poolt küll on korrektsema rakenduse korral isikuandmed paremini turvatud, kui teiselt poolt võib sellel olla negatiivne mõju majandusele ja ettevõtete konkurentsivõimele, kes peavad konkureerima ettevõtetega nendest riikidest, kus isikuandmete kasutamist ei reguleerita sellisel tasemel. GDPR rakendamine on kogu EL ettevõtlusele kulukas, samuti jäävad kasutamata paljud võimalused äritegemiseks, kuna isikuandmete kaitse seab piiranguid. Indikatsioon võimalike negatiivsete mõjude kohta on ka näiteks ülaltoodud USA ettevõtte küsitlus.

Töö kokkuvõttes toodi välja Eesti riigi tasandil olevad probleemid GDPR rakendamisel.

Kokkuvõtlikult võiks öelda, et antud rühmatöös on käsitletavat teemat vaadatud väga laiahaardeliselt ja erinevate nurkade alt, sh vaadeldud ka võimalikke negatiivseid mõjusid. Töös on kasutatud suurt hulk allikaid, sh. autentseid allikaid EL vastavaid regulatsioonide ja õigusaktide näol. Viitamine on korrektne. Vormistus on korrektne ning olulisem info tuleb kergesti bulletsitest välja, töö struktuur ja sisukord on hästi läbi mõeldud ja loogiline. Midagi ei ole ülearust, samas on olulisemad teemad selgelt ja head ülevaadet andvalt kaetud. Kui midagi natuke ette heita, siis see, et töö kokkuvõttes on juttu praktiliselt ainult GDPR rakendamise ettevalmistamise probleemidest Eestis. Seda teemat oleks võinud käsitleda eraldi teemana ja kokkuvõttes võtta kogu teema ülevaatlikult kokku koos peamiste järeldustega.

Isiklikult sain selle töö abil GDPR teemast hea ülevaate ja soovitaksin seda ka teistele lugeda, kes tahavad saada kiiresti ja tõhusalt pilti antud valdkonnast.