Autoriõiguste reform

Rick Falkvinge ja Christian Engströmi on raamatus „The Case for Copyright Reform“ toodud välja ettepaneku autoriõiguste reformiks. Raamatu autorid on Rootsi Piraadipartei asutajad ja juhtfiguurid. Christian Engström valiti 2009. aastal Rootsi  Piraadipartei esindajana Europarlamenti.

Piraadipartei aktivistidena on nad rahulolematud olemasolevate autoriõiguse reeglitega ning pakuvad välja oma ettepanekud autoriõiguste reformiks.

Nende peamised ettepanekud on, et autori moraalne õigus autorluse tunnustamisele peaks jääma nii nagu see praegu on. Mitteärilisel eesmärgil kopeerimine ja kasutamine peaks olema vaba ning lühendada kaitseperioodi praeguselt 70 aastat peale surma kehtivalt perioodilt 20-le aastale. Samuti pakuvad nad välja, et autoriõiguse kaitse tuleks anda automaatselt aga esialgu ainult 5-ks aastaks. Selleks, et autoriõigus kehtiks üle 5 aasta, tuleks see registreerida selliselt, et õiguste omanik oleks leitav. Samuti soovitakse DRMi-i keelustamist ning vaba sämplimist.

Olles senini kõrvalt näinud autorõiguste valdkonnas toimuvat arengut, on ka mulle torganud silma, et senised suundumused võivad lõpuks viiva välja tupikteeni. Autoriõiguste kaitset on tehtud järjest rangemaks, jäigemaks, kaitseperioodi pikendatud. Juba mõnda aega on olnud näha, et praegused reeglid ja see kuhu need arenemas on, on saamas järjest enam takistuseks teadmiste ja loomingu levikule ja nende kasutuselevõtuks ühiskonna arengu heaks. Jah, autorid peavad oma loomingu eest tasu saama, et olla motiveeritud. Samas aga jookseb kusagilt mõistlikkuse piir. Peale surma 70- aastat kehtiv kaitseperiood ei ole mõistlik! Tänapäeva kiiresti muutuvas ühiskonnas, kus uut loomingut tuleb üha rohkem ja rohkem peale, võiks pigem eeldada õiguste kaitseperioodi lühendamist. Pikk kaitseperiood ja samuti ka autoriõiguste kaitse eesmärgil oluliste isiklike õiguste piiramine (kommunikatsiooni jälgimine) ei paista teenivat üldsuse (sh. enamuse autorite) huve, vaid suure äri huve. Ja sellel suurel äril on palju raha ja ressursse, et mõjutada seadusloomet selles valdkonnas endale sobivas suunas.

Edasine areng saabki minu arvates olla, et kas piiratakse inimeste õigusi ja reeglite jäikust veelgi või saadakse aru, et ollakse tupikteel ja tehakse restart. Selles osas on piraadipartei initsiatiiv tänuväärne, et proovitakse ühiskonnale praeguste autoriõigustega seotud probleeme teadvustada ning pakkuda oma lahedused välja.

Minu arvamuse kohaselt on selles raamatus toodud reformiettepanekud mõistlikud. Need lihtsustaks tavainimeste jaoks liiga keerulise reeglistiku. Inimestel kes ei kasuta ega kavatsegi teiste loomingut kasutada ärilistel eesmärkidel, ei peakski olema võimalust, et nad teadmatusest mingeid väga keerulisi ja peeneid reegleid rikuvad. Samuti omaksid need ettepanekud positiivset mõju ühiskonnale – rohkem teadmiste jagamist ja nende põhjal loodavat uut teadmist, isikute privaatsuse tagamine, autoriõiguste reeglite rakendamisega ning reeglitest kinnipidamise kontrollimisega seotud suurte kulude vähenemine.