COPYLEFT

Mõiste Copyleft on seotud FSF (Free Software Foundation) poolt vaba tarkvara jaoks välja töötatud GNU GPL litsentsiga. Erinevalt omandilitsentsidest on GNU GPL-i eesmärk kasutaja vabadust kaitsta, mitte seda piirata. Selle tagamiseks ongi mõeldud copyleft. Copyleft  annab kasutajale õigused kopeerida, modifitseerida ja levitada programme (sealhulgas äris, mis tavaliselt on keelatud autoriõiguse seadusega), samuti tagada, et kõigi tuletatud programmide uued omanikud saavad samad õigused, ehk et nad saavad neid tuletisi levitada ainult samadel tingimustel.

Copyleft jaguneb tasemete järgi:

Väga tugev copyleft (AGPL): nõuab igal juhul kõigi tuletatud komponentide viimist sama litsentsi alla ning samuti tuleb ka võrgu kaudu kasutamise puhul lähtekood avalikustada. Näiteks võib tuua Ampache (http://ampache.org/) , mis on veebipõhine audio/video striimimise platform.

 

Tugev copyleft (GPL): nõuab kõigi tuletatud komponentide viimist sama litsentsi alla, erandiks on üle veebi kasutatav tarkvara, kuna võrgu kaudu tarkvara kasutamist ei loeta levitamiseks ja enda jaoks tehtud muudatusi ei pea avalikustama. Näiteks võib tuua Sumatra PDF (https://www.sumatrapdfreader.org), mis on dokumentide vaatamise programm.

 

Nõrk copyleft (LGPL) : ei nõua, et kõik tuletatud koodi komponendid peaksid olema sama litsentsi alla viidud. Mõned tükid võivad sealhulgas ka ärivaralised olla. Näiteks võib tuua kõigile tuntud Mozilla ja failide arhiveerimise tarkvara 7-Zip.

 

Puudub copyleft: sellisel juhul võib tuletatud töö viia ükskõik, mis litsentsi alla, sh ka mitte avavara litsentsi alla. Näitena võib tuua NET Framework.

 

See, et kuidas copyleft mõjutab litsentsivalikut, sõltub minu arvates sellest, mis eesmärk on litsentseeritaval tootel on. Palju asju tehakse mittekommertslikel eesmärkidel ja ollakse valmis neid jagama, et kõik saaksid sellest kasu. Mõni jagaja tahab näiteks ei soovi, et keegi hakkaks tuletatud toote levitamise suhtes teistsuguseid piiranguid seadma või siis seda kommertseesmärgil kasutama. Mõnel aga pole selle vastu midagi. Mõnel juhul ongi piirangutega kasutamine seotud kommertsettevõtte ärimudeliga. Need võiksidki minu arvates olla peamised argumendid, millest lähtudes tehakse copyleftist tulenevalt litsentsivalik.