Väljakutsed globaalsele ühiskonnale

CHALLENGES OF THE GLOBAL INFORMATION SOCIETY

Pekka Himanen

2004

Pekka Himanen raport on suunatud selle, missugused uued väljakutsed arenenud ühiskondade ees seisavad ning mis meetoditega võiks nendele vastu astuda. Kõigepealt annab ta ülevaate globaalsetest trendidest, mida ühiskonnad peavad oma edasises arengus arvesse võtma – kasvav maksukonkurents, uus globaalne tööjaotus, rahvastiku vananemine, suurenevad surved heaoluühiskondadele, infoühiskonna teine faas, kultuuritööstuste ja biotööstuste esiletõus, rahvastiku regionaalne kontsentratsioon, süvenev globaalne lõhe, hädaolukordadega tegelemise kultuuri (culture of emergency)  levik töökohtades. Seejärel kirjeldab ta erinevaid ühiskondade erinevaid arengustsenaariumeid nende globaalsete trendide taustal: USA, Euroopa (Soome), Aasia ja vaeste riikide mudel. Siis keskendub Euroopa mudeli reformimise ettepanekutele, mis võimaldaks säilitada heaoluühiskonna jätkumise ja konkurentsivõime säilitamise Euroopas. Võtme komponentidena vajalikuks sotsiaalseks arenguks näeb ta loomemajandust, loomingulist heaoluühiskonda, inimese mõtestatud arengut ja globaalset kultuuri.

Suuresti võib öelda, et tema käsitlus põhineb globaliseerumise kontseptsioonile ning infoühikonna arengule. Tema poolt välja tooduid globaalsed trendid on suuresti globaliseerumise teema mis saavutas suure aktuaalsuse 90-ndatel. Minu 90-ndatel aastatel toimunud sotsiaalteaduste õpingute ajal räägiti globaliseerumisest palju. 90-ndate lõpupoole hakati ka üha rohkem rääkima ka infoühiskonna teemal, mille poole arenenumad ühiskonnad olid teel. Paistab, et Pekka Himanen käsitlus on varasema globaliseerumise teemaatika ning esimesed arglikumad infoühiskonna arutlused kokku võtnud ning lisanud juurde täiendava tegurina 2000-ndete alguseks ilmnenud infoühiskonna suundumuse trendid.

Nagu kõik mudelid, põhineb ka see eeldustel, et juba ilmnenud tendentsid jätkuvad ning et mingeid muid olulisi täiendavad tegureid ei tule mängu. Reaalselt aga võib see kergesti pöörduda nagu näitab Ukraina konflikti näide. Pööre võib aset leida nii poliitilise kriisi kui ka globaalse majanduskriisi tulemusel. Ajalugu näitab, et suurema kriisi korral muututakse protektsionistlikumaks ning senisele globaliseerumisele võib kiire tagasilöök tulla. Viimase aja suuremad kriisid, autoritaaruse esilekerkimine mitmetes riikides, konfliktid ja rahvasterännud ei mõju selles suhtes just julgustavalt. Seega ma ei oleks nende trendide jätkumises nüüd enam sama kindel kui oleksin olnud 2004 ja mulle tundub, et tema üliliberaalne käsitlus oli natuke liiga optimistlik sarnaselt kunagisele Francis Fukuyama 1989. aasta essele “Ajaloo lõpp“.

Himanen toob ühe trendina välja globaalsete vahede suurenemise – nii erinevate riikide vahel kui ka riikide siseselt. Suured erinevused suurendavad sisserännusurvet arenenud riikidesse. Himanen ei osanud ette näha, et see surve võib nii suureks muutuda. Ühelt poolt aitab immigratsioon leevendada rahvastiku vananemisest tingitud tööjõuprobleeme. Ka Himanen näeb seda positiivsena ja rõhutab, et ühiskonnad peaksid globaalse konkurentsi korral olema avatud sisserändavale tööjõule. Tema toob välja eelkõige oskustööjõu ligimeelitamise ja kõrghariduse rahvusvahelistumise. See teema on tänapäeval ühiskondade konkurentsivõime säilitamise seisukohast saamas tõepoolest järjest olulisemaks. Samas võib piiride avamine sisserännuks küll vähendada heaoluühiskonna säilitamisega seotud probleeme aga ei lahenda siiski neid kõiki. Autori poolt välja pakutud teised lahendused on pikemaajalised ja suunatud sellise ühiskonnamudeli arendamisele, mis oleks uues olukorras jätkusuutlik ja kasutaks maksimaalselt ära infoühiskonna võimalusi ning need on olulised ja aktuaalsed ka tänapäeval.

Olen nõus sellega, et autori poolt pakutavad ideed aitavad heaoluühiskonna säilitamisele kaasa ja suuresti on need ka jätkuvalt rohkemal või vähemal määral aktuaalsed ka tänapäeval. Küll aga ei saa olla kindel selle mõju tugevuses, mille võrra tõuseb vastava ühiskonna konkurentsivõime tema poolt pakutud lahenduste tulemusena. Positiivne mõju võib olla aga see ei tarvitse piisav olla vananeva rahvastikuga heaoluühiskondade konkurentsivõime hoidmiseks. Samuti ei saa olla kindel, kas maailmas viimasel ajal ilmnevad erinevad kriisid võimaldavad senistel globaalsetel arengutel jätkuda.